Gemmoloogia sõnastik

värvilised barokkpärlid, mida toodab söödav ühekojane limus, mille kõrvakujuline koda on hinnatud oma mitmevärvilise pärlmutterkihi poolest. Neid leidub Ameerika, Uus-Meremaa ja Jaapani vetes. Need on harva kerajad, tavaliselt lamedad ning kõrva- või hambakujulised

omastama (nt ainet) või neelama või saama energiat kiirgusenergiast (nt valgusest)

tumedate vertikaalsete joonte, ribade või alade (lai neeldumine) muster, mis on nähtav, kui vääriskivist läbi läinud või peegeldunud valgus hajutatakse spektrikomponentideks ja seda uuritakse sellise instrumendiga nagu spektroskoop.

vt läige

kuukivile iseloomulik sinakasvalge või piimjas helk (schiller)

kui siirdeelement esineb vääriskivimaterjalis vaid väikese lisandina, on materjal allokromaatiline (allo = teine; chroma = värvus)

üldmõiste, mida tavaliselt kasutatakse kivimirusu (alluviaalsete) lasundite kohta, mille voolav vesi on edasi kandnud ja oja-, jõe-, lammi- või järvesängidesse setitanud.

vt mittekristalliline

vt kaksikmurdumine

Archimedese seadus ütleb, et kui keha on sukeldatud vedelikku, mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. (Sellel põhimõttel põhineb suhtelise tiheduse määramine hüdrostaatilise kaalumise meetodil)

tehiskristallid, millel puudub looduslik vaste (nt teemandi imitatsioonid: strontsiumtitanaat ja YAG)

aine välimuse parandamine kuumutamise, värvimise, katmise, immutamise, kiiritamise või laserpuurimise teel

mis tahes vääriskivi, mis koosneb kahest või enamast osast, mis on tsementeeritud või kokku sulatatud üheks kiviks

asterism on peegeldusefekt, tavaliselt nelja- või kuuekiireline, mis tekib kabošonlõikega kivis joondunud kiududest või kiulistest tühimikest, kui suletised on orienteeritud paralleelselt rundisti tasapinnaga

tugev sädelev valguse peegeldus kivisse suletud teise mineraali plaadikestelt või helvestelt (nt nagu aventuriinklaasis, aventuriinkvartsis, aventuriinpäevakivis (päikesekivis))

üks sümmeetriaelementidest; sümmeetriatelg on mõtteline joon läbi kristalli keskpunkti, mille ümber kristalli saab pöörata nii, et see näib ühe täispöörde jooksul samasugusena 2, 3, 4 või 6 korda (st sarnane tahk asub sarnases asendis ühe täispöörde jooksul enam kui üks kord)

nimetus, mida kasutatakse nii looduslike kui ka kultiveeritud, blister- või tsüstpärlite puhul,
mis on ebakorrapärase kujuga

basalt, kõige levinum purskekivim, on tume peeneteraline kivim, mis koosneb peamiselt tumedast päevakivist ja pürokseenist (koos oliviiniga või ilma). On olemas mitmeid erimeid, mida liigitatakse sõltuvalt tekstuuri, struktuuri ja mineraalse koostise erinevustest

ortorombilises, monokliinses ja trikliinses süsteemis on kolm erineva pikkusega kristalltelge. Kaksikmurdumine esineb enamikus suundades, kuid leidub kaks optilist telge (ühekordse murdumise suunad), mille asend on iga erineva vääriskiviliigi puhul erinev. Nendesse süsteemidesse kuuluvaid mineraale nimetatakse kaheteljelisteks. (Ortorombilises süsteemis on optilised teljed c-telje (peamise vertikaaltelje) suhtes võrdse kaldega, samas kui monokliinses ja trikliinses süsteemis puudub otsene seos kristalltelgedega.)

(nimetatakse ka kaksikmurduvuseks / DR) kaksikmurdumine on anisotroopse vääriskivi kiirte lahknemise ulatus, mida väljendatakse murdumisnäitajate maksimaalse erinevusena

tuumata kultiveeritud pärlid (Jaapanis sageli ovaalse või barokse kujuga), mida kasvatatakse Jaapanis Biwa järve kallaste ümbruses. Pärleid kasvatatakse suurtes mageveekarpides, sisestades karbi kehasse väikeseid mantlikoe tükikesi

üldnimetus iluvea kohta, mis mõjutab vääriskivi pinda. Pinnaviga tekib tavaliselt inimtegevuse tulemusena – kas vääriskivi lihvimise ajal või selle ehtena kandmisel. Levinumad pinnavigade tüübid on kriimustused, süvendid ja marrastused

pärlid, mis on ainult ühelt poolt kaetud pärlmutterkihiga, mis kasvas algse ärritaja peale kokkupuutes limuse kojaga. Kui sellised pärlid eemaldatakse, ei ole kojaga kokku puutunud piirkonnas pärlmutrit. Seetõttu lihvitakse see paljas külg tavaliselt siledaks ja peidetakse raamistuse sisse

sära on vääriskivi seest peegelduva ja silma naasva valguse koguhulk. Teisisõnu võib seda väljendada kui vääriskivi eredust (elavust), mille määrab kivi tagumistelt tahkudelt silma tagasi peegelduva valguse hulk

rabedus on määratletud kui vääriskivi nõrkus, mis vaatamata selle kõvadusele muudab kivi vastuvõtlikuks murdele ja kahjustustele (nt kuumtöödeldud tsirkoon)

vt kassisilmaefekt

üks sümmeetriaelementidest; sümmeetriakeskpunkt esineb siis, kui täiusliku kristalli iga tahk asub diametraalselt vastas sarnasele tahule kristalli teisel poolel (st igal tahul on teine tahk, mis on sarnane, vastas asetsev ja paralleelne)

peegeldusefekt, mis tekib suunatud paralleelsetest kiulistest suletistest või (kassisilma) tühimikest. Üksik valgusriba ilmub suletiste suunaga täisnurga all ning on kõige paremini nähtav ühe ülalt langeva valgusallika all kabošonlihviga kividel

filtrite kombinatsioonist koosnev instrument on konstrueeritud nii, et see laseb läbi paista ainult kahel kitsal spektri lõigul: sügavpunasel (umbes 690nm) ja kollakasrohelisel (umbes 570nm). See on kasulik kroomi või koobalti olemasolu tuvastamiseks teatud vääriskivides, (kroom)värvaine avastamiseks kivides ning mõnede vääriskivimaterjalide eristamiseks nende levinud imitatsioonidest. Meeldetuletus: kasutada ainult ohumärgina. Tõestus sõltub teistest testidest

(värviv aine). Molekuli osa, mis vastutab ühendi värvuse eest. Idiokromaatilistes kivides esineb see keemilise koostise olulise osana, allokromaatilistes kivides aga juhusliku lisandina

termin, mida kasutatakse vääriskivi suhtelise puhtuse kirjeldamiseks sisemistest defektidest või ebakorrapärasustest (suletistest). Määratlust võib kivi puhtusastme hindamisel laiendada ka pinnadefektidele

ligikaudu paralleelsed värvivööndid, mis on nähtavad kristallide pinnal või kivide sisestruktuuris (viitavad kasvufaasidele, mis on tingitud saadaolevate kemikaalide, vedelike, temperatuuri, rõhu ja muude tegurite erinevustest)

visuaalne taju komponentidest, milleks valge valgus on võimalik lahutada (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, violetne), samuti purpurne aisting, mida päikesespektris ei leidu. Värvust kirjeldatakse värvitooni, küllastuse ja heleduse kaudu. Vääriskivi põhivärvus tuleneb nii valgusest, mille käes seda vaadeldakse, kui ka nähtava valguse teatud lainepikkuste neeldumisest. Värvust võivad põhjustada ka dispersioon, valguse interferents ja fluorestsents

värvitsoonilisus tekib kristalli kasvu käigus lisandite ebaühtlase kontsentratsiooni tõttu. Värvuse variatsioonid (vööndid või tsoonid) järgivad tavaliselt olemasolevaid kristalli tahke

Valikuline valguse neeldumine siirdeelementide (kroom, koobalt, vask, vanaadium, mangaan, raud, nikkel, titaan) esinemise tõttu idiokromaatilistes ja allokromaatilistes kivides

kompaktsel on sarnane tähendus massiivsega ja seda kasutatakse eelkõige siis, kui kristallidel ei esine mingeid struktuuriosakeste märke (nt peeneteraline jadeiit)

vt liitvääriskivi

roosad pärlid: pärlid, mida saadakse suurest tiibkojast – ühekojalistest limustest, keda leidub Florida ranniku lähistel, California lahes ja Mehhikos. Need pärlid on tavaliselt roosat (roosakasoranži või valget) värvi ning neid iseloomustab pärlmutrikihi puudumine

vt murre

olemasolevate kivimite mineraalse koostise ümberkristalliseerumine kontakttsoonis või selle läheduses magma olemasolu tõttu

kristallide kaksistumise tüüp, mille puhul üksikisendid puutuvad kokku piki ühist tasandit (kaksistustasandit). Sellise kristalli kaks osa on omavahel seotud nii, et kui ühte osa pöörata 180° (pool pööret) ümber telje (kaksistustelje), moodustavad kaks poolt üksikkristalli kuju. Puutekaksik esineb kahel kujul: lihtne puutekaksik — kus kristalli 2 poolt on vastupidises järjekorras, nii et ühe poole pööramisel 180° ümber liitumistasandi saadakse tavalise kristalli kuju; korduvad, polüsünteetilised ehk lamellaarsed kaksikud — kristallide kaksistumise tüüp, mis koosneb puutekaksikute seeriast, sageli väga õhukeste plaatidena. Need paiknevad oma vahetute naabrite suhtes vastassuunalise orientatsiooniga (nt nagu leidub korundis ja päevakivis). Vt ka läbikasvukaksikud

langemisnurk, mille korral optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse leviv valguskiir murdub pinnanormaali suhtes 90° nurga all (st libiseb mööda kahe kokkupuutuva keskkonna eralduspinda). Märkus: langemisnurga edasine suurenemine sunniks murdunud kiirt pöörduma tagasi algsesse keskkonda, kus see alluks peegeldumisseadustele (st toimuks täielik sisepeegeldus).

(crypto = peidetud). Termin, millega kirjeldatakse materjali, mis koosneb tohutust hulgast väikestest, sageli submikroskoopilistest kristallidest, mis moodustavad ühtse massi. Submikroskoopiline kristalliagregaat võib palja silmaga vaadates tunduda amorfne

kristall on keemiliselt ühtlane tahkis, millel on korrapärane sisemine aatomstruktuur ja väline kuju, mida piiravad sümmeetriliselt paiknevad tasapinnalised (lamedad) tahud

kristallivorm koosneb kõigist neist tahkudest, mis on kristallograafiliste telgede suhtes sarnases asendis (nt püramiid, prisma, pinakoid, duma)

kristallivorme (kuju koos pinnaomadustega), milles mineraalid tavaliselt esinevad, nimetatakse nende kristallikujuks

kristallsuletised on äratuntavad nende suhteliselt nurgeliste tippude ja suhteliselt sirgete servade järgi. Suletiste reabsorptsiooni tõttu esineb ka ebaühtlasi servi ja veidi ümardunud vorme. (Kristallsuletised joonistuvad tumeväljavalgustuses vaadatuna peremeeskristalli taustal tavaliselt reljeefselt välja. Neid saab kontrollida ristatud polarisaatorite abil.)

kristallisümmeetria viitab aatomstruktuuri tasakaalustatud mustrile. See on sarnaste kristallitahkude (servade, tippude) täpne kordumine, mis annab tunnistust aine korrapärasest siseehitusest.

kristalne materjal on definitsiooni järgi mineraalne tahkis, mille ioonid, aatomid või molekulid paiknevad korrapäraselt. Praktikas kasutatakse seda terminit sageli selliste ainete kirjeldamiseks, millel on korrapärane struktuur ja suunast sõltuvad omadused, kuid mitte tingimata väline geomeetriline kuju

need on määramata pikkusega mõttelised jooned, mis läbivad
ideaalset kristalli teatud kindlates suundades vastavalt kristalli sümmeetriale. Need lõikuvad kristalli keskel punktis, mida nimetatakse nullpunktiks. (Need on võrdlusjooned, millest saab mõõta erinevate tahkude suhtelisi kaugusi ja kaldeid.)

kultiveeritud pärlid on pärlitaolised moodustised, mille teke on täielikult või osaliselt tingitud
inimese sekkumisest pärleid tootvate limuste sisemusse. See kehtib nii tuumaga kui ka tuumata kultiveeritud pärlite kohta

pärl, mis on moodustunud pärlimolluski keha sees ja on sferoidse kujuga

puukujuline või samblataoline praotäide (kus erineva materjali suletised võivad täita lõhe – tavaliselt raudoksiid).

klaasja läike ja poolläbipaistvuse kaotamine. (Klaasitoote puhul, mida nimetatakse meta-nefriidiks, toimub see algava kristalliseerumise arenemise kaudu)

dikroskoop on seade, mis võimaldab jälgida vääriskivimineraalide pleokroilisi efekte, korraga kahte värvi või värvivarjundit

valguse difraktsioon on valguse interferentsi erivorm, mille puhul valge valgus lahutatakse (jaotatakse) selle komponentvärvideks, kui valgus läbib väikest ava või kui valguslained mööduvad erineva murdumisvõimega ainete vahelisest servast (nt väärisopaalis nähtav värvidemäng)

dispersioon on valge valguse lahutumine (jagunemine) spektri värvideks refraktsiooni (valguse murdumise) teel, kui valgus läbib kahte kaldpinda. Vääriskivide puhul nimetatakse seda sageli 'tuleks'

anisotroopsed – mineraalid, millel esinevad suunast sõltuvad optilised omadused (nt tetragonaalse, heksagonaalse, trigonaalse, rombilise, monokliinse ja trikliinse süsteemi kivid)

termin, mida kasutatakse kiirgusenergia kogu lainepikkuste vahemiku kohta alates pikimatest raadiolainetest kuni äärmiselt lühikeste kosmiliste lainepikkusteni

sümmeetriaelemendid on seitsme kristallisüsteemi klassifitseerimise aluseks. Need on vahendid, mis võimaldavad meil eristada ja kirjeldada erinevaid kristallikujude tüüpe. Nende hulka kuuluvad sümmeetriatasand, sümmeetriatelg ja sümmeetriakeskpunkt (vt definitsioone vastavate märksõnade alt)

eluviaalsete leiukohtade materjal koosneb kivimirusust (kruusast), mis on ümbriskivimist murenenud (välja kulunud) ja püsib in situ (kohapeal) ilma jõgede poolt edasi kandmata

kiirgama või eraldama (nt valgust)

kvartsi molekulaarstruktuur, mis põhjustab kvartsi vasak- ja parempoolset spiraalset kasvu ning selle ringpolarisatsiooni. (Märkus: väikeste abitahkude asetus, mis on sageli väliskujul nähtavad, aitab tuvastada kristalli vasak- või parempoolsust)

vt kunstlik töötlus

epigeneetilised suletised. Need, mis tekkisid pärast peremeeskristalli moodustumist. Siia kuuluvad mitmesugused lõhed ja tahke lahuse lagunemisel (eksolutsioonil) tekkinud mineraalsuletised (nt rutiilisiid korundis); rääkimata õli, Opticoni jms jääkidest täidetud murdega vääriskivides.

vt lagunemisstruktuur

mineraalide lahknemine. Mõned mineraalide paarid moodustavad kõrgel temperatuuril tahkeid lahuseid ja muutuvad madalamal temperatuuril ebastabiilseks. Nende aeglasel jahtumisel võidakse üks mineraal välja tõrjuda, kui põhistruktuur jahtub ja tõmbub kokku, surudes lisandid sõna otseses mõttes tühjadesse kohtadesse, kus need kristalliseeruvad (nt rutiilnõelad (siid) korundis)

kustumine on silma tagasipeegelduva valguse puudumine. Selle tõttu näib kivi tume ja säratu

lihvitud vääriskividel on kroon (ülemine osa rundistist kõrgemal), tahvel (krooni keskmine tahk), rundist (kivi suurima ümbermõõduga osa ehk välispiir) ja paviljon (alumine osa rundistist madalamal). Kõigi teiste tahkude suurus, arv ja isegi olemasolu võivad sõltuvalt lihvimisstiilist erineda. Näiteks tavalise astmelise lihviga (smaragdilihv) kividel on kalett (väike tahk paviljoni tipus) asendatud kiilujoonega (pikk joon, mis ulatub mööda paviljoni põhja keskosa)

vt eraldumine

pisikeste tühimike tasapind, mis tavaliselt ilmneb paljude peente varrasjate osadena omavahel ühendatud kanalitest (harilikult vedelikuga täidetud).

nimetus, mis antakse materjalile, mille koostiskristallid on nõelakujulised (nt asbest, nefriitjaad)

neid tuntakse ka kinnikasvamispragude ehk „sulgedena“ ning need koosnevad omavahel ühendatud vedelikuga täidetud kanalite ja tilkade võrgustikust, mis meenutab sõrmejälge. Tavaliselt on see tulemus mineraalilahuste järkjärgulisest imbumisest juba moodustunud kristalli olemasolevasse prakku, mis parandab lõhe. Teine olukord, kus sellised tunnused võivad tekkida, on kuumtöötluse käigus. „Sõrmejäljed“ on töödeldud rubiinides tavalised

viimistlus viitab vääriskivi lihvimiskvaliteedile ning seda hinnatakse iga tahuga seotud läike, korrapärasuse ja tasasuse järgi

fluorestsents on nähtava valguse kiirgumine vääriskividest, mis on olnud kokkupuutes lühema lainepikkusega (suurema energiaga) nähtava või nähtamatu kiirgusega

murre on ebakorrapärane kild või pragu kivis

mis tahes liiki kallis kivi, mis on lihvitud ja poleeritud kaunistuseks (pärl on viimase nõude puhul märkimisväärne erand). Vääriskivi on definitsiooni järgi kivi, millel on ilu, vastupidavus ja haruldus

mõistet klaas kasutatakse ainete kohta, mis tekivad mineraalsete ainete sulatamisel ja kiirel jahutamisel, mille tulemusena moodustub amorfne materjal. Klaas võib olla tehis- (inimtekkeline, mõnikord nimetatakse ka pastaks) või harvemini looduslik, nt obsidiaan (vulkaaniline klaas), tektiidid (peetakse meteoriidi kokkupõrkel tekkinud sulamiteks)

graniit on heledat värvi, jämedateraline süvakivim, mis koosneb peamiselt kvartsist, päevakivist ja vilgukivist

heledamad ja tumedamad vööndid sirgjoontena nurga all, mis järgivad mineraali struktuurset mustrit

iseloomulik kuju, milles mineraal kõige sagedamini esineb. Kristallikuju ei hõlma mitte ainult mineraali poolt tavaliselt omandatavat väliskuju, vaid ka tüüpilisi pinnaefekte

vt murre

pingepragudega ümbritsetud kristallsuletis. Need võivad meenutada ka liblikat, kelle kaks tiiba lähtuvad suletud kristallist (milleks on tavaliselt tsirkoon)

kõvadus on mineraali võime panna vastu kriimustamisele (hõõrdumisele). Vaata ka Moh's skaalat

paranenud praod (praod või lõhenevused), kus vedelik tungis murdekohta ja kristall kasvas uuesti kokku. Sageli jäävad osad vedelikust tühimikesse ja kanalitesse lõksu, tekitades sulgjaid või sõrmejäljesarnaseid mustreid (mõnikord rauaga toonitud)

värvitoon viitab värvuse enda nimetusele: puhtad spektraalsed aistingud nagu punane, oranž, kollane, roheline, sinine, violetne ja nende variatsioonid. Värvitoon viitab ka purpurse (punase ja violetse vahepealse) aistingule, mida päikesespektris ei leidu

kivimid, mis on tekkinud tavaliselt tardkivimite tardumise viimastes etappides veerikkast ja muid lenduvaid aineid sisaldavast magmast. Mineraalirikaste lahuste hüdrotermilised sooned imbuvad läbi settekivimite tühimike ja lõhede ning moodustavad kivimis kristallidega vooderdatud õõnsusi

kui siirdeelement on vääriskivimaterjali oluline koostisosa, on vääriskivimaterjal idiokromaatiline (idio = ise, chroma = värvus)

väike klaasist anum sobivate vedelike hoidmiseks. Immersiooniraku kasutamise põhimõte seisneb selles, et mida lähedasem on vedeliku murdumisnäitaja kivi omale, seda lihtsam on kivi sisse näha. Peaaegu iga värvitu vedelik, isegi vesi, vähendab pinnapeegeldust ja muudab suletiste vaatlemise tunduvalt lihtsamaks

materjali kohta, mida leitakse asukohast, kus see algselt tekkis või ladestus, öeldakse, et see on leitud in situ (sõna-sõnalt oma algsel kohal)

üldnimetus mis tahes defekti või korrapäratuse kohta vääriskivi sisemuses. Suletised võib jagada kolme rühma: tahked – võimalikud on nii kristallilised (nt tsirkoon safiiris) kui ka mittekristallilised (nt looduslik klaas peridoodis). Tühimikud – need võivad moodustuda peremeesvääriskivi kasvamise ajal (primaarsed suletised) või hiljem (sekundaarsed suletised). Mõlemat tüüpi tühimikud võivad olla täidetud vedeliku, gaasi ja/või tahke aine mis tahes kombinatsiooniga. Neid, mis sisaldavad kahte või enamat faasi, nimetatakse mitmefaasilisteks. Kasvunähtused – värvitsoonilisus ja kaksistumine on mõlemad kasvunähtuste näited

infrapuna tähendab punasest allpool olevat ning see kiirgusvahemik algab lainepikkustest, mis ületavad punase valguse 700 nm piiri. Infrapunakiirgust tuntakse üldiselt soojuskiirgusena, kuna nahale langedes tekitab see soojustunde

kus kaks samal trajektooril, kuid erinevas faasis (sammus) liikuvat kiirt interfereeruvad omavahel, põhjustades kas valguse täieliku kustumise või ühe või mitme värvuse domineerimise

need on optilised efektid, mida on näha, kui kaksikmurdvaid mineraale vaadeldakse läbi paralleelsete tahkude koonduvas polariseeritud valgusvihus. Need annavad kasulikku teavet kivi optilise iseloomu kohta

kristallide kaksistumise tüüp, mille puhul kaks üksikisendit on kokku kasvanud nii, et nad näivad olevat teineteisest läbi tunginud (moodustades sageli rist- või tähekive)

iridestsents ehk värvidemäng kirjeldab värvust või värvide seeriat, mis tekib valguse interferentsi või difraktsiooni tulemusena peegeldumisel õhukestelt kiledelt või väärisopaali ainulaadselt struktuurilt

ühe keemilise elemendi asendumine teise sama valentsiga elemendiga keemilises koostises. See toob kaasa suured erinevused seeria liikmete füüsikalistes omadustes. Valents: sarnase keemilise olemuse ja ioonraadiusega

vt üheselt murduv

looduslikult esinevad tuumata mageveepärlid, mis moodustuvad molluskis pärast seda, kui see on pärast tuumata kultiveeritud pärlite saagi eemaldamist tagasi vette lastud. Neid ei tohi segamini ajada mere seemnepärlitega, mis on tavaliselt palju väiksemad. Magevee 'keshi' pärleid nimetatakse nii ainult seetõttu, et ka need ei ole kasvatatud kunstlikust tuumast. Mõnikord nimetatakse neid tuumata pärlitest eristamiseks ka 'seemneteta' pärliteks. Vt ka Biwa pärlid

jaapanlased nimetavad seemnepärleid „keshi'ks' (mooniseemned). Seos tuleneb mooniseemnete pisikesest suurusest ja väga väikestest looduslikult tekkinud pärlitest

tugevalt koonduva läätsega varustatud polariskoop, mis hõlbustab interferentsfiguuride vaatlemist

põhjustatud polüsünteetilisest kaksiklusest. Võib paista ribikardinatena või läbipaistva tamiilina. Samuti võivad need näiliselt kohtuda nurga all (nt korundis suundade kohtumiskohas)

pinnasematerjal (koosneb kivimifragmentidest ja taimestikust), mis pärineb peamiselt lagunenud basaldist (peeneteraline tume vulkaaniline kivim, mis on rikas raua ja magneesiumi poolest ning on troopilises kliimas keemilisele murenemisele väga vastuvõtlik)

üldnimetus nähtava „külma” valguse eraldumise kohta ainest, kui see omandab ühel või teisel kujul lisaenergiat. Viis peamist luminestsentsinähtust on: kemoluminestsents (keemilise muutuse tulemus), triboluminestsents (tekib hõõrdumisel), termoluminestsents (tekib kuumuse mõjul), fotoluminestsents (tekib suurema energiaga / lühema lainepikkusega nähtava või nähtamatu kiirguse mõjul) ja katoodluminestsents (tekib elektronkiirega ergastamisel vaakumkambris)

läige on kivi pinnalt peegelduva valguse hulk ja kvaliteet. Vääriskivide läike kirjeldamiseks kasutatakse järgmisi termineid: metalliläige: läbipaistmatute metalliliste mineraalide tugev läige. teemandiläige: tugev pinna peegeldusvõime. klaasiläige: enamikule vääriskividele omane klaasitaoline läige. vaiguläige: vaikudele omane läige (pehme ja madala murdumisnäitajaga). vahaläige: peaaegu matt pind (nimetatakse mõnikord ka rasvaläikeks). rasvaläige: veidi õlise ilmega pind, mis tuleneb valguse hajumisest mikroskoopiliselt karedal pinnal. pärlmutterläige: pärli või pärlmutri läige. siidiläige: siidile omane kiuline läige

komposiit-kultiveeritud blisterpärlid, mille algne tuum on eemaldatud ja asendatud väiksema sissetsementeeritud helmeosaga ning mille alusele on liimitud kuplikujuline pärlmutritükk, et katta pärlmutrita ala

sula (vedel) kivim

sepistatav tähendab võimet lasta end vasardamise või valtside surve abil venitada ja vormida

tehislik toode on definitsiooni järgi selline, mis on sünteesitud laboris. (Sünteesima tähendab elemente keerukaks tervikuks kokku panema või ühendama). Lõpptulemuseks võib olla sünteetiline vääriskivi (st selline, millel on looduslik analoog) või tehislik vääriskivi (st selline, millel looduslik analoog puudub)

termin, mida kasutatakse materjali kirjeldamiseks, millel on kristalli kindel sisestruktuur, kuid millel puudub väline geomeetriline vorm. See võib koosneda ühest (nt roosa kvarts) või mitmest kristalliühikust (nt jadeiit)

vt läige

mõiste, mida kasutatakse materjali kohta, mille kristalliline olek on lagunenud osaliselt amorfseks olekuks; levinud radioaktiivseid aineid sisaldavates mineraalides (nt madalat tüüpi tsirkoon)

moondekivimid (sõna-sõnalt: muutunud kujuga kivimid) tekivad juba olemasolevatest kivimitest peamiselt rõhu, kuumuse ja/või uute keemiliste ainete lisandumise toimel

üks meetriline karaat = üks viiendik grammist (0,20 g) ehk 200 milligrammi (mg). Meetriline karaat on kõigi vääriskivide ja kultiveeritud pärlite kaaluühik. Kaalu väljendatakse kahe kümnendkoha täpsusega ning kümnendkohti nimetatakse sageli lihtsalt 'punktideks', st 1 meetriline karaat = 100 punkti

optiline instrument, mis koosneb läätsede kombinatsioonist ja tekitab objektist suurendatud kujutise. Mõned suurendamise olulisemad kasutusalad: suletiste uurimine (looduslik vs. tehislik; moodustumise viis / kristalli kasv); pinna vaatlus (lihvi kvaliteet (sümmeetria), poleer (tahkude seisukord, kuumuskahjustuste jäljed)); liitkivide tuvastamine; kunstlike töötluste määramine; kahjustustundlikkuse tuvastamine (nt murde ja/või lõhenevuse esinemine); kahekordistumise tuvastamine (SR vs. DR, võib viidata ka kaksikmurdumise ulatusele)

mineraal on looduslikult esinev anorgaaniline aine, millel on kitsastes piirides püsiv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Selle struktuur on tavaliselt kristalliline

monokromaatiline valgus on ainult ühe lainepikkusega valgus. Refraktomeetrilisteks mõõtmisteks kasutatav standardne kollane monokromaatiline valgus saadakse naatriumiaurulambist. Tegelikult koosneb see kahest väga lähestikku asetsevast emissioonijoonest, mille keskmine väärtus on 589.3nm

suletised, mis võivad sisaldada vedelikku ja gaasi ning/või kristalle

mõnede molluskite mantli toodetav eritis, mis moodustab sillerdavad kihid nii pärlil kui ka molluski karbi sisepinna pärlmutril. Pärlmutteraine koosneb kristalsest kaltsiumkarbonaadist ja orgaanilisest ainest nimega konhioliin

mõõtühik elektromagnetspektri (kiirgusenergia) lühemate lainepikkuste jaoks. 1 nanomeeter = 1 miljondik millimeetrist (1/1 000 000 nm), nt nähtav valgus jääb vahemikku 700nm(punane) ja 400nm(violetne)

termin, mida kasutatakse maksimaalse kaalu säilitamiseks valitud lihvistiili kohta. Need suure paviljoniga sügavalt lihvitud kivid vajavad paremate proportsioonide saavutamiseks sageli
ümberlihvimist

kristallikujulised tühimikud vääriskivis. Need tühimikud tekkisid siis, kui teatud piirkonnad kasvasid kiiremini kui teised, moodustades ja sulgedes endasse tühimiku, või juhul, kui algne kristallsuletis on välja lahustunud (negatiivsed kristallid paistavad tumevälja valgustuses sageli põhikivist heledamad)

negatiivne suletis võib olla täidetud gaasi või vedelikuga või sisaldada väikest tahket suletist (vt ka negatiivne kristall)

kui refraktomeetril testitava kivi murdumisnäitaja (R.1) ületab seadme mõõtepiirkonna, ei ole varjupiiri näha (välja arvatud kontaktvedeliku oma)

mineraale ja teisi materjale nimetatakse mittekristallilisteks ehk amorfseteks (sõna-sõnalt: vormituteks), kui neil puudub korrapärane sisemine aatomstruktuur ja geomeetriliselt korrapärane väliskuju (nt mineraalsed ained, opaal ja klaas, samuti orgaanilised materjalid)

mittevalget (st värvilist) valgust kirjeldatakse selle värvitooni (st valitseva lainepikkuse värvuse), küllastuse (domineeriva värvuse sügavuse või tugevuse) ja heleduse (varjundi – heledast tumedani) kaudu

optikas mõõdetakse kõiki nurki normaalist, st kujuteldavast joonest, mis on tõmmatud täisnurga (90) all punkti, kus kiir langeb pinnale, mitte aga pinnast endast

ühekordse murdumise suunda muidu kaksikmurdvas kristallis tuntakse optilise teljena

vaata optilist iseloomu

lühikese varda külge kinnitatud klaaskera, mis toimib koondava läätsena, et aidata eristada anisotroopses materjalis piki optilist telge nähtavaid interferentsimustreid

mineraali optiline olemus: mineraalid jaotatakse üheteljelisteks, kaheteljelisteks ja isotroopseteks (optiline iseloom). Ühe- ja kaheteljelised mineraalid jaotatakse omakorda optiliselt positiivseteks ja optiliselt negatiivseteks (optiline märk)

vaata optilist iseloomu

optiline tihedus on keerukas omadus, mis avaldub valguse aeglustumises. (vt ka murdumine)

orgaanilised materjalid on need, mis on tekkinud elusorganismide tegevuse tulemusena

vääriskivi pärli ja pärlmutri sillerdav pinnaläige. Seda põhjustab valguse interferents õhukestes kiledes (pärlmutterkihi õhukestes plaatides) ja difraktsioon plaatide peentel servadel

selle termini kasutamine piirdub Pärsia lahe mereveemolluskites leiduvate looduslike pärlite kirjeldamisega. Üldisema kaubandustava kohaselt on aga kõik merevee looduslikud pärlid liigitatud orientaalseteks

eraldumine on purunemine, mis toimub piki nõrgestatud tasapinda, mitte piki kristallitahkude või võimalike
kristallitahkudega paralleelseid tasapindu, nagu lõhenevuse korral (seda tuntakse ka ebalehelisuse ehk valelõhenevusena)

pärligraan on standardne pärlite kaalumise ühik: 1 graan = 0,25 karaati (1 ct = 4 graani)

pärlid on looduslikud moodustised, mis erituvad juhuslikult ja ilma inimese sekkumiseta limuste sisemuses. Need koosnevad orgaanilisest ainest (skleroproteiinist nimega konhioliin) ja kaltsiumkarbonaadist (tavaliselt aragoniidi kujul), mis paiknevad kontsentriliste kihtidena, millest välimised on enamasti pärlmutrised

vt läige

jämedateraline tardkivim, mis sisaldab sageli haruldasi mineraale, sealhulgas suuri vääriskivide kristalle (nt berüll, krüsoberüll, päevakivi, kvarts, spessartiin granaat)

fosforestsents on sisuliselt viibega fluorestsents (st järelhelendus). See on nähtava valguse jätkuv kiirgamine pärast ergastava kiirgusallika mõju lakkamist

fotoluminestsents on fluorestsentsi ja fosforestsentsi üldnimetus. See on teatud materjalide omadus kiirata nähtavat valgust lühilainelise kiirgusega (nt elektromagnetkiirgusega spektri nähtavas (sinises), ultraviolett- ja röntgenkiirguse osas) kokkupuutel

väikesed suletistena esinevad osakesed. Kui neid on suurel hulgal, võidakse neid kirjeldada pilvena ja kivi läbipaistvus võib olla häiritud

puistangmaardlad koosnevad suure suhtelise tihedusega (ja vastupidavusega) väärtuslike mineraalide pinnapealsetest kogumitest, mis on tekkinud lähtekivimi murenemisel ning on enamikul juhtudel seejärel vooluvee või lainete mõjul edasi kantud

üks sümmeetriaelementidest; sümmeetriatasand on mõtteline tasand, mis jaotab keha kaheks osaks nii, et kumbki osa on teise osa peegelpilt (st kumbki osa on teise täpne pöördvaste)

üldnimetus mitmete orgaaniliste tehisainete (tavaliselt vaigupõhiste polümeeride) kohta, mida saab kuumuse ja/või rõhu abil ekstrudeerida või vormida

mõiste värvidemäng kirjeldab värvide seeriat, mida on näha valguse peegeldumisel õhukestelt kiledelt või väärisopaali omapäraselt võretaoliselt struktuurilt. Seda põhjustab difraktsioon (valge valguse lagunemine oma komponentvärvideks valguse läbimisel läbi väikese ava), mis on valguse interferentsi erivorm

pleokroism (sõna-sõnalt: mitmevärviline) on üldmõiste, millega kirjeldatakse erinevaid suunalisi värvusi, mida võib näha teatud värvilistes kivides, mis oma sisemise kristallistruktuuri tõttu valgust lõhestavad (st on kaksikmurdvad). See hõlmab dikroismi (kahevärviline) ja trikroismi (kolmevärviline)

polariskoop on instrument, mis koosneb kahest tasapinnaliselt polariseeritud valguse tekitamise osast, mille vahele on paigutatud pöörlev alus. Seade kontrollib ainult seda, kas materjal on ühe- või kaksikmurdev

üheselt murduv — materjal jääb 360° pöörde jooksul tumedaks. Kui materjal on sisemise pinge all, võib see ilmutada anomaalset (vale) kaksikmurdumist (A.D.R), tavaliselt laineliste vöötide või ebakorrapäraste laikudena. Kaksikmurduv — üksikkristallist lihvitud kividel on neli heledat ja neli tumedat asendit. Kristallilised agregaadid või rohkete suletistega kaksikmurduv materjal võivad 360° pöörde jooksul paista täiesti heledad. Interferentspilt — kaksikmurduva materjali puhul, kui tingimused on sobivad ja täheldatakse interferentspilti, on võimalik kindlaks teha ka see, kas kivi on üheteljeline või kaheteljeline. (optiline märk — kui interferentspilt on leitud, on võimalik spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud
abiplaatide abil kindlaks teha, kas kivi on positiivne või negatiivne)

mineraale, mis on väikeste kristallide agregaadid, nimetatakse polükristallilisteks. Neid väikeseid kristalle saab eristada suurenduse abil ja mõnikord ka palja silmaga (nt peaaegu kogu jadeiit)

vt lamellkaksikud

piimjas materjal, millel puudub värvidemäng; see koosneb ebavõrdse suurusega ränidioksiidi keradest, mille tõttu valgus pigem hajub kui difrakteerub

protogeneetilised (varem eksisteerinud) suletised: need, mis olid olemas enne peremeeskristalli moodustumise algust ja haaratigi „valmiskujul“ viimase sisse (nt tahked osakesed ja väikesed kristallid. Need on tavaliselt korrapäratult laiali puistatud ja harva seotud peremeeskristalli struktuuriga

pseudomorf (võhaline kuju) on mineraal, mis võtab kuumuse ja/või rõhu või keemilise protsessi tulemusena teise mineraali (või orgaanilise aine) kuju (vormi), nt tiigrisilm (asbestimineraali krokidoliidi asendumine kvartsiga); puitahhaat (puidu asendumine kvartsiga)

peegeldumine on pinnale (kas sisemisele või välimisele) langeva valguse osaline tagasipöördumine sellelt pinnalt. Vaata ka Snelli seadused

murdumine on valguse levimissuuna muutus selle üleminekul ühest keskkonnast teise, erineva optilise tihedusega keskkonda (välja arvatud juhul, kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale 90° nurga all). Kui valgus liigub hõredamast keskkonnast tihedamasse (nt õhust kivisse), murdub see normaali poole; vastupidisel juhul, liikudes tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdub see normaalist eemale. Optiline tihedus on keerukas omadus, mis avaldub valguse kiiruse vähenemises. Vaata ka Snelli seadused

murdumisnäitaja on lihtne suhtarv, mis võrdleb valguse kiirust õhus valguse kiirusega antud keskkonnas. Murdumisnäitaja mõõtmise standardiks on õhk (rangelt võttes vaakum); seega loetakse õhu murdumisnäitajaks 1,00

olemasolevate kivimite mineraalse koostise ümberkristalliseerumine kõrgendatud temperatuuril (700°–2000°C) ja rõhu all

Vt suhteline tihedus (S.G)

jääklainepikkused on need lainepikkused, mida materjal ei neela ja mis kombineerudes annavad meile eseme tajutava värvuse

Vt läige

kivim koosneb mineraaliosakestest, mis on kokku kasvanud või keemiliste protsesside käigus tsementeerunud või kuumuse või rõhu mõjul ühinenud

viitab läbipaistvate fassettlihviga kivide särasähvatustes nähtava värvuse kvaliteedile või intensiivsusele

Vt helk

sära; lühikeste eredate valgussähvatuste kiirgamine

lõigatavus viitab materjali omadusele lasta end noaga sileda lõikega koorida või lõigata

need, mis on tekkinud materjali (setete) kuhjumisel, mis pärineb maapinnal varem eksisteerinud kivimite füüsikalisest ja keemilisest lagunemisest

väga väikesed pärlid (alla 1/4 graani / u 2 mm), mis on looduslikult moodustunud molluski pehmes koes liivaterade, vabalt hõljuvate munade, parasiitide või muude võõrkehade sissetungi tulemusena. Seemnepärlid on tavaliselt ebakorrapärased ja lamedad, kuid kui leitakse haruldasi ümaraid eksemplare, eraldatakse need ehetes kasutamiseks. Vt ka Keshi pärlid

valguse valikuline neeldumine on teatud lainepikkuste summutamine või neeldumine objektist läbiva või selle pinnalt peegelduva valguse puhul. Materjali värvus tuleneb ülejäänud (jääk-)lainepikkustest, mis jõuavad silmani

helk on sillerdav või hajus (laialivalgunud) peegeldusefekt, mida põhjustab valguse peegeldumine kivi sees olevatelt suletistelt või struktuursetelt iseärasustelt. See termin hõlmab kassisilmaefekti, asterismi, adularescentsi, aventurescentsi, opalescentsi ja iridescentsi (labradorescentsi ning värvidemängu opaalis)

rida peeneid paralleelseid nõelu (sageli rutiil)

nimetatakse ka isotroopseteks. Mineraalid, millel on igas suunas samad optilised omadused (nt kuubilise süngoonia kivid ja amorfne materjal)

kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, valitseb langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse vahel kindel suhe. Langev kiir, murdunud kiir ja normaal (langemispunktis) asuvad kõik samal tasapinnal. Optilises kontaktis oleva kahe keskkonna langemis- ja murdumisnurga vahelist püsivat suhet nimetas Snell murdumisnäitajaks (R.I)

hiiglaslikud kultiveeritud pärlid, mida kasvatatakse hõbehuul-pärlikarpides ja mille läbimõõt on 12 või isegi 16 mm. Need suured valged pärlid said lõunamere pärlite nime, kuna algselt tootsid neid jaapanlased Mikroneesias ja Indoneesias. Tänapäeval kasvatatakse neid pärleid sagedamini Austraalias ja Birmas, kusjuures Indoneesia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea ja Tai on vähem olulised päritolumaad. Siiani ei ole hõbehuul-pärlikarpide kunstlik maimude kogumine õnnestunud, mis tähendab, et emakarpide varu on piiratud ja hinnad vastavalt kõrged

materjali erikaal (S.G) ehk suhteline tihedus on aine massi ja sama ruumalaga puhta vee massi suhe temperatuuril 4 °C (vee maksimaalne tihedus) ning normaalsel õhurõhul. Erikaal on seotud nii materjali keemilise koostise kui ka aatomitevaheliste sidemetega (tegelikult ei mõjuta seda mitte ainult koostiselementide aatommass, vaid ka viis, kuidas aatomid omavahel paiknevad)

instrument, mis lahutab valguskiire prisma või difraktsioonivõre abil selle koostislainepikkusteks ehk spektrikvärvideks. Spektroskoop võimaldab näha, milliseid valge valguse konkreetseid lõike (jooni või ribasid) või piirkondi (laia neeldumist) vääriskivi neelab, hajutades või laiali laotades jääklainepikkused, mis on uuritavast kivist läbi läinud või sellelt peegeldunud (mitte kõik kivid ei näita spektrit ja mitte kõik nähtavad spektrid ei ole diagnostilised, kuid neeldumisribad võivad viidata värvainele või teatud elementide olemasolule)

vt murre

sümmeetria viitab vääriskivi kuju korrapärasusele ehk tasakaalule nii pealtvaates kui ka profiilis

samaaegsed suletised, mis koosnevad ainetest, mis esinesid peremeeskristalliga samal ajal (nt tahked mineraalid; vedelikud õõnsustes ja paranevates pragudes; tsonaalsed vööndid; vedelikusuletised; kasvujäljed, nagu värvustsonaalsus ja kaksikute teke). Süngeneetiliste suletiste ja peremeeskristalli vahel esineb sageli korrapärane läbikasvamine, nii et neil kahel võib olla kristallograafiaseadustega määratud struktuurne seos

sünteetilisel tootel on sama keemiline koostis, aatomstruktuur ja füüsikalised omadused nagu selle looduslikul vastel (nt sünteetiline smaragd, sünteetiline korund jne)

sitkus on vääriskivi vastupanuvõime purunemisele või murdumisele. See on seotud mineraali võimega neelata lööke ilma sisestruktuuri kahjustamata. Sellega seoses kasutatavad terminid on rabe, lõigatav, sepistatav, painduv ja elastne

peegelduvas valguses vaadatuna on neil õhukestel kiledel sillerdav välimus, mis on omane vee peal olevale õhukesele õlikihile või seebimulli mitmevärvilisele pinnale

vedelikuga täidetud õõnsus, mis sisaldab mulli ja kristalli

toon viitab tajutavale suhtelisele heledusele või tumedusele (kas värvitooni või valgest mustani skaalal)

täielik sisepeegeldus toimub siis, kui tihedamast keskkonnast hõredamasse keskkonda kriitilisest nurgast suurema nurga all liikuv valguskiir suunatakse tagasi tihedamasse keskkonda, kus see allub peegeldumisseadustele

vt sitkus

nimetus, mida kasutatakse teatud metalliliste elementide puhul, mis tänu oma aatomistruktuurile põhjustavad idiokromaatilistes ja allokromaatilistes kivides valguse selektiivset neeldumist. Nendeks on kroom, koobalt, vask, vanaadium, mangaan, raud, nikkel ja titaan

läbi laskma (nt valgust) ühest keskkonnast teise; välja saatma (nt signaali) või edasi saatma (nt ühelt inimeselt teisele)

vabadus, millega valgus kivist läbi pääseb või edasi kandub. Erinevad läbipaistvuse astmed on järgmised: läbipaistev (TP) — läbipaistev objekt peegeldab ja neelab väikese hulga sellele langevast valgusest, kuid laseb suurema osa läbi. Läbi kivi vaadeldav objekt tundub selge ja eristatav. Poolläbipaistev (S-TP) — läbi kivi kandub märkimisväärne hulk valgust, kuid teisel pool kivi asuva objekti piirjooni ei saa eristada. Vähekumav (S-TL) — ainult väga väike hulk valgust suudab vääriskivist läbi tungida selle õhukestes servades. Läbipaistmatu (0) — kogu läbipaistmatule objektile langev valgus kas peegeldub või neeldub. Materjalist ei tungi valgust läbi isegi õhukestes servades.

kuumalaine- või hägune efekt – värviviirud ja -keerised

kaksikkristall on kristall, mis koosneb sama kristalli kahest poolest või kahest või enamast sama liigi kristallist, millel on omavahel otsene kristallograafiline seos ja mis on sümmeetriliselt kokku kasvanud (vt puutekaksikud ja läbikasvukaksikud)

vedelikuga täidetud õõnsus, mis sisaldab mulli või kristalli

ultraviolett tähendab teisel pool violetset. See kiirgusvahemik algab lainepikkustest, mis on lühemad kui violetse valguse 400nm

heksagonaalses, trigonaalses ja tetragonaalses kristallograafilises süsteemis on üks optiline telg (ühekordse murdumise suund): nendesse süsteemidesse kuuluvaid mineraale nimetatakse üheteljelisteks (üheteljelistes kivides on optiline telg paralleelne peamise vertikaalse 'c'-teljega)

kristallistruktuuri elementaarrakk ehk kristalli väikseim osa, millel on veel säilinud kristallile iseloomulikud omadused. Viis, kuidas loodus on elementaarrakud üksteise otsa ladunud, määrab kristalli välise kuju

vt sulgjas suletis

nähtav valgus on kiirgusenergia vorm, mis tekitab nägemisaistingu. Igasugune elektromagnetkiirguse lainepikkus, mis jääb ligikaudu vahemikku 400 nm kuni 700 nm, on inimsilmale nähtav valgusena

vt läige

lainepikkus on defineeritud kui kaugus selle laine kahe järjestikuse harja vahel

vt läige

valge valgus (segavalgus) koosneb kõigi nähtava spektri värvuste ehk lainepikkuste (punane, oranž, kollane, roheline, sinine ja violetne) ligikaudu võrdsest segust. Valguse värvus sõltub lainepikkusest. Punastel lainetel on pikim lainepikkus (700+ nm) ning see väheneb läbi spektri violetsete lainepikkusteni, mis on lühimad (400 nm – umbes 1/4 punaste kiirte pikkusest)

valguse lekkimisest tingitud madala värviintensiivsusega läbipaistev ala, mis võimaldab näha kivi taga olevat tausta (läbipaistvusefekt)

vt halosuletis

vt värviribad