Mis on vääriskivide optilised nähtused?

Vääriskivide optilised nähtused

Vääriskivide optilised nähtused tulenevad viisist, kuidas valgus vääriskivi kristallstruktuuriga interakteerub. See vastastikmõju või interferents võib esineda valguse hajumise, peegeldumise, murdumise, difraktsiooni, neeldumise või läbilaskvuse kujul.

Adularestsents

Adulareestsents on sinaka helgi nähtus, mis peegeldub kuukivi kumeral kabošonpinnal. Helklevefekt tuleneb valguse vastastikmõjust kuukivides paiknevate väikeste „albiidi” kristallide kihiga. Nende pisikeste kristallide kihi paksus määrab sinise helgi kvaliteedi. Mida õhem on kiht, seda parem on sinine sähvatus. Tavaliselt avaldub see voogava valgusefektina. Kuukivi on ortoklass-päevakivi ning selle teine nimetus on "seleniit". Roomlased kutsusid seda nimega Astrion.

Asterism

Vääriskivide lihvijad eelistavad madala kvaliteediga kivide puhul sageli kabošonlihvi. Kui selliste vääriskivide ja kivide kabošonpinnale langev valgus tekitab tähekujulisi kiiri, nimetatakse seda nähtust asterismiks. Tavaliselt on näha 4- ja 6-kiirelisi tähti. See tekib siis, kui kristalli sees olevate nõeljate suletiste ehk „siidi“ orientatsioon paikneb enam kui ühel teljel.

Kassisilma efekt

Prantsuskeelsest sõnast "Chat", mis tähendab kassi. Kassisilma efekt viitab nähtusele, mis sarnaneb kassi silma avanemise ja sulgumisega. Seda saame suure selgusega vaadelda krüsoberüll-kassisilma vääriskivis. Kassisilma vääriskividel on üks terav valgusriba, mõnikord kaks või kolm riba, mis jooksevad üle kumera kabošoni pinna. Kassisilma vääriskivid lihvitakse kabošoni kujuliseks, et kassisilma efekti esile tuua. Kivi kristallstruktuuri sirged nõelad paiknevad selle nähtusega risti. Nii on valguse langemisel kivile näha teravat valgusriba. Parimatel juhtudel jaotab kassisilma efektiga krüsoberüll-kassisilm pinna visuaalselt kaheks pooleks. Kui kivi valguse käes liigutada, on näha piima ja mee efekti.

Iridisents

Iridisentsust nimetatakse ka goniokromismiks – see on nähtus, mille puhul materjali pind helgib vaatenurga muutudes erinevates värvides. Seda võib hõlpsasti märgata tuvi kaelal, seebimullidel, liblikatiibadel, pärlmutril jne. Pinna ebatasasus ja suured vaheruumid võimaldavad valgusel läbi tungida ning peegelduda tagasi mitmelt pinnalt (difraktsioon), tekitades mitmevärvilise visuaalse efekti. Koos interferentsiga on tulemus muljetavaldav. Looduslikud pärlid näitavad iridisentsust, mis erineb suuresti nende põhivärvusest. Tahiti pärlid on eriti tugeva iridisentsusega.

Värvide mäng

Imeline vääriskivi nimega opaal pakub kaunist värvidemängu. Selle nähtuse poolest on kuulsad Austraaliast Lightning Ridge'ist pärit tuliopaalid (millel on mustal taustal näha liikuvaid helendavaid spektrikirjusid laike). Kuigi selline värvidemäng on üks iridestsentsi liike, nimetavad peaaegu kõik vääriskividega kauplejad seda ekslikult "tuleks". Tuli on gemmoloogiline termin – see on vääriskividelt peegelduva valguse dispersioon. Tavaliselt on see nähtav teemandis. Tegemist on lihtsa valguse dispersiooniga. Opaalide puhul ei ole tegu dispersiooniga ja seetõttu on vale kasutada sõna "tuli".

Värvuse muutus

Parim värvimuutuse näide on aleksandriit. Need vääriskivid ja kivid näevad hõõglambi valguses loomuliku päevavalgusega võrreldes väga erinevad välja. See tuleneb suuresti vääriskivide keemilisest koostisest ja tugevast valikulisest neeldumisest. Aleksandriit tundub päevavalguses roheline ning hõõglambi valguses punane. Värvimuutust võivad näidata ka safiir, turmaliin, aleksandriit ja teised kivid.

Labradorisatsioon

Labradorisatsioon on teatud tüüpi sillerdus, kuid kristallide kaksikmoodustiste tõttu on see väga suunatud. Me võime seda leida sellises vääriskivis nagu labrador.